Riigipühad 2026

Eestis jagunevad pühad riigipühadeks ja rahvuspühadeks, mis tähistavad olulisi ajaloolisi või kultuurilisi sündmusi. Riigipühadel ja rahvuspühadel on üldjuhul töövaba päev. Need pühad peegeldavad Eesti ajalugu, rahvustundeid ja traditsioone. Eestis on 11 riigipüha ja 1 rahvuspüha.

Riigipühad 2026. aastal

Kuupäev	Nimetus
01.01.2026	Uusaasta
24.02.2026	Iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
03.04.2026	Suur reede
05.04.2026	Ülestõusmispühade 1. püha
01.05.2026	Kevadpüha
24.05.2026	Nelipühade 1. püha
23.06.2026	Võidupüha
24.06.2026	Jaanipäev
20.08.2026	Taasiseseisvumispäev
24.12.2026	Jõululaupäev
25.12.2026	Esimene jõulupüha
26.12.2026	Teine jõulupüha

Riigipühade ja rahvuspühade tähendus ning roll Eestis

Eesti riigipühad jagunevad kohustuslikeks lipupäevadeks ja töövabadeks päevadeks. Mitmed neist on seotud riigi iseseisvuse ja vabadusvõitlusega, nagu Iseseisvuspäev ja Taasiseseisvumispäev. Kristlikud pühad, nagu Jõulud ja Ülestõusmispühad, on samuti ametlikud pühad. Rahvuspühad, nagu Võidupüha ja Jaanipäev, ühendavad ajaloolise ja rahvapärase tähenduse. Neid päevi tähistatakse sageli pidulike sündmuste, koosviibimiste ja traditsioonide kaudu. Paljudel juhtudel heisatakse riigilipp ning korraldatakse mälestustalitusi. Rahvuspühad on oluline osa rahvuslikust eneseteadvusest ja väärtushinnangutest. Need aitavad hoida elus meie rahvuslikke lugusid ja kultuurimälu. Samuti pakuvad need võimalust puhata ja veeta aega pere ning kogukonnaga. Riigipühade tähistamine on osa meie ühiskondlikust rütmist ja kultuuripärandist.

Riigipühade kombed läbi aja

Riigipühade tähistamise viisid on aja jooksul muutunud, kajastades ühiskonna arengut ja väärtushinnangute muutumist. Näiteks nõukogude ajal olid mitmed praegused rahvuslikud pühad kas keelatud või asendatud teiste tähtpäevadega. Taasiseseisvumise järel taastati mitmed traditsioonid, nagu lipu heiskamine Iseseisvuspäeval või võidutule süütamine Võidupühal. Samas on lisandunud uusi tavasid – näiteks digitaalsed tervitused ja sotsiaalmeedia postitused, mis võimaldavad pühade tähistamist ka virtuaalses ruumis. Tähistamise muutumine näitab, kuidas riigipühad elavad ajas edasi, kohanedes uute oludega, ent säilitades oma põhisõnumi ja väärtused.

Riigipühade mõju töökorraldusele ja palgale

Riigipühad Eestis on seadusega määratud töövabad päevad, mis mõjutavad otseselt töökorraldust ja palgaarvestust. Kui riigipüha langeb tööpäevale, on töötajal õigus puhkusele, ja kui tööandja nõuab sel päeval töötamist, peab see olema eraldi tasustatud. Töötamine riigipühal annab õiguse vähemalt kahekordsele töötasule või samaväärsele puhkepäevale hiljem. Lisaks mõjutavad pühad ka töögraafikuid, tootmisplaane ja teenindussektori tööaegu, mistõttu on oluline riigipühade ajakava varakult planeerida.

Riigipühade kujunemine Eestis: ajalugu ja areng

Eesti riigipühade nimekiri ei ole püsinud kogu aeg muutumatuna – see on arenenud koos riigi poliitilise ja kultuurilise ajalooga. Esimesed ametlikud riigipühad kehtestati Eesti Vabariigi iseseisvumise järel 20. sajandi alguses. Nõukogude okupatsiooni ajal asendati paljud rahvuslikud pühad ideoloogiliselt sobivate tähtpäevadega, nagu oktoobrirevolutsiooni aastapäev. Taasiseseisvumine 1991. aastal tõi kaasa rahvuslike ja kristlike pühade taastamise ning uute pühade kehtestamise, näiteks Taasiseseisvumispäev 20. augustil. Aja jooksul on pühade sisu ja tähistamise viisid muutunud, kuid nende tähendus rahvusliku identiteedi kandjana on püsinud oluline. Iga püha on justkui ajaloo peegel, mis ühendab mineviku olevikuga.

Jätkusuutlikud riigipühad: kuidas pidutseda loodust säästes?

Riigipühade ajal on kombeks korraldada pidustusi, kaunistada kodu ja teha kingitusi, kuid sellega võib kaasneda ka suur ökoloogiline jalajälg. Jätkusuutlik tähistamine tähendab teadlikku valikut – kasutada korduvkasutatavaid kaunistusi, eelistada kohalikke ja hooajalisi toiduaineid ning vältida ühekordseid plasttooteid. Näiteks jaanitulel võiks põletada vaid looduslikku materjali ning vältida prügi viskamist loodusesse. Jõulude ajal saab kinkida elamusi või käsitööd, mitte ülepakendatud masstoodangut. Väiksemad kogukonnad on hakanud korraldama ka „rohelisi“ pidustusi, kus rõhk on koosolemise, mitte tarbimise peal. Nii saame hoida traditsioonid elus ja samal ajal hoolida keskkonnast, milles need traditsioonid toimivad.

Pühad Eesti kalendris: gregooriuse kalendri alusel

Eestis arvestatakse riigipühi, rahvuspühi ja muid tähtpäevi gregooriuse ehk uue kalendri järgi, mis on rahvusvaheliselt kasutusel olev kalender alates 16. sajandist. See kalender võeti kasutusele paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal, et korrigeerida Julius Caesari ajast pärit juliaanlikku kalendrit, mille aastapikkus ei vastanud täpselt päikeseaastale. Gregooriuse kalender on praeguseks levinud üle maailma ning tagab ka Eestis pühade ja tähtpäevade täpse ja ühtlustatud tähistamise aastast aastasse. Tänu sellele on võimalik pidada traditsioonilisi rahva- ja kirikupühi kooskõlas teiste lääneriikidega ning kindla aastatsükli alusel.

Vaata lisaks

Eesti pühade kalender 2026
Lühendatud tööpäevad 2026
Puhkepäevad 2026
Punased pühad 2026
Tööajafond 2026
Riigipühad 2025. aastal