Lipupäevad 2026
Lipupäevad Eestis on riiklikult määratud tähtpäevad, mil heisatakse riigilipp ametiasutustes ja soovitatakse seda teha ka kodumajapidamistes. Need päevad on seotud oluliste ajalooliste sündmuste, riiklike pühade ja muude tähtpäevadega. Lipupäevade eesmärk on rõhutada Eesti riikluse, ajaloo ja kultuuri tähtsust.Lipupäevad 2026. aastal
| Kuupäev | Nimetus |
| 03.01.2026 | Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev |
| 30.01.2026 | Eesti kirjanduse päev |
| 02.02.2026 | Tartu rahulepingu aastapäev |
| 24.02.2026 | Iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev |
| 14.03.2026 | Emakeelepäev |
| 23.04.2026 | Veteranipäev |
| 09.05.2026 | Euroopa päev |
| 10.05.2026 | Emadepäev |
| 01.06.2026 | Lastekaitsepäev |
| 04.06.2026 | Eesti lipu päev |
| 14.06.2026 | Leinapäev |
| 23.06.2026 | Võidupüha |
| 24.06.2026 | Jaanipäev |
| 20.08.2026 | Taasiseseisvumispäev |
| 01.09.2026 | Teadmistepäev |
| 13.09.2026 | Vanavanemate päev |
| 17.10.2026 | Hõimupäev |
| 08.11.2026 | Isadepäev |
Millal heisatakse Eesti lipp?
Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Eesti lippu ei langetata jaaniööl. Lipp koos vardaga kinnitatakse hoonele või hoone katusele või heisatakse lipumasti. Heisatav lipp peab olema puhas ja terve. Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt asub lipu sinine värvilaid vaataja poolt nähtuna vasakul. Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal. Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel.
Eesti lipp – rahvusvärvide tähendus ja ajalugu
Eesti sinimustvalge lipp on üks tähtsamaid rahvuslikke sümboleid, mille juured ulatuvad 19. sajandisse. Lipp pühitseti esmakordselt 4. juunil 1884. aastal Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning sai kiiresti rahvusliku ärkamise sümboliks. Eesti Vabariigi riigilipuks kuulutati see ametlikult 21. novembril 1918. aastal. Lipu sinine värv sümboliseerib taevast, truudust ja lootust; must tähistab mineviku raskusi ja rahvuslikku kindlameelsust; valge seisab puhtuse, valguse ja vabaduse eest. Sinimustvalge lipp on eestlaste jaoks rohkem kui lihtsalt värvikombinatsioon – see on meie ajaloo, identiteedi ja iseseisvuse kandja.Lipupäevade tähendus ja traditsioonid
Lipupäevad ei ole pelgalt kalendripäevad, vaid sümboolsed hetked, mil väljendame ühiselt austust ja armastust oma riigi vastu. Iga lipupäev kannab endas eraldi tähendust — olgu selleks iseseisvuse taastamine, emakeele väärtustamine või langenuile mälestuse avaldamine. Paljudes peredes ja kogukondades on kujunenud tavaks koguneda neil päevil pidulikumalt riietatuna, osaleda üritustel või asetada küünlaid mälestusmärkidele. Lastele õpetatakse juba varakult, miks Eesti lipp on oluline ja millal ning kuidas seda heisata.
Lipupäevad ja nende kajastus meedias
Igal aastal kajastavad Eesti suuremad meediakanalid lipupäevi nii uudiste kui ka erisaadetega. Sageli intervjueeritakse ajaloolasi, õpetajaid või ühiskondlikult aktiivseid isikuid, kes selgitavad lipupäevade tausta ning olulisust. Sotsiaalmeedias jagatakse pilte heisatud lippudest, mälestusüritustest ja kogukondlikest algatustest. Lipupäevade meediakajastus aitab hoida nende tähtpäevade aktuaalsust ning tugevdab ühist identiteeditunnet, eriti nooremate põlvkondade seas.Lipupäevad hariduses ja koolikultuuris
Lipupäevad mängivad olulist rolli ka Eesti koolides, kus neid kasutatakse võimalusena õpetada noortele kodanikuühiskonna väärtusi, ajalugu ja rahvustunnet. Paljudes koolides korraldatakse lipupäevadel pidulikke kogunemisi, lühikesi tseremooniaid või teemakohaseid tunde. Näiteks emakeelepäeval räägitakse keele tähtsusest, iseseisvuspäeval Eesti loomisloost ning leinapäeval mälestatakse ajaloolisi kannatusi. Sellised tegevused aitavad kasvatada noortes austust Eesti lipu ja selle sümboolika vastu ning tugevdavad sidet oma riigiga juba varases eas.Lipupäevad ja kogukondlik ühtekuuluvustunne
Lipupäevad loovad võimaluse kogukondlikuks kokkuhoidmiseks ja ühise identiteedi tugevdamiseks. Väiksemates külades ja linnades korraldatakse neil päevil sageli kohalikke pidustusi, mälestushetki, kontserte või näitusi. Inimesed kogunevad vallamaja ette, koolihoovidesse või külamajadesse, et koos lipp heisata ja hetke tähistada. Ühiselt kogetud lipupäevad süvendavad tunnet, et ollakse osa millestki suuremast — rahvast, kellel on ühine ajalugu, sümbolid ja väärtused. Selline kogukondlik praktika aitab hoida elus traditsioone ja tugevdab sotsiaalset sidusust.