Jaanipäev 2026

Jaanipäev on üks Eesti tähtsamaid rahvakalendri pühi, mis tähistab suve haripunkti ja on täis iidseid kombeid, uskumusi ning kogukondlikku rõõmu. See päev ühendab tule, looduse ja inimeste väe, pakkudes nii maagilisi hetki kui ka tähendusrikkaid traditsioone üle Eesti ja kaugemalgi.

Millal on jaanipäev 2026

Jaanipäev on 2026. aastal 24.06.2026 (410 päeva pärast).
Jaanipäev on eri aastatel samal kuupäeval - 24. juunil.

Tähtpäeva liik

Jaanipäev on Eestis riigipüha, puhkepäev ja lipupäev.
Jaanipäev on ka Eesti rahvakalendri tähtpäev.

Jaanipäevast lähemalt

Jaanipäev on Eestis traditsiooniliselt seotud suve kõige pikema päevaga. See on riigipüha, mida tähistatakse igal aastal laialdaselt, eriti lõkkeõhtute ja tantsuüritustega. Paljud pered ja sõpruskonnad kogunevad maale, et nautida suvekohvikesi, grillimist ja muid toite. Üks tähtsamaid kombeid on jaanilõkke süütamine, mis on seotud uskumusega, et see puhastab halvad energiad ja toob õnne. Kõikjal Eestis toimub toredaid festivale, kus võib kuulda rahvamuusikat, vaadata rahvatantsu ja nautida ilusat loodust. Jaanipäev on ka puhkepäev, kus inimesed saavad puhata ja aega pereliikmetega veeta. See on hetk, mil Eestis on üheskoos tähistatud suve kauneimat osa. Päeva õhtul on tavaline süüa traditsioonilisi toite nagu verivorst ja kartulisalat, nautida koduseid jooke ja lihtsalt elust rõõmu tunda.

Jaanipäev Eestis

Jaanipäevil lööb Eestis särama kõige olulisem suvepüha, mis on kantud muinasaegsete päikesekultuste traditsioonidest. Maal ja linnas koguneti sajandite jooksul sauna ja matusetele, et puhastada nii keha kui hinge. Õhtu saabudes süüdati jaanituli kõrgel kõrgusel, et päikesepüha valgus saaks laiali kanda vilja- ja karjakasvu õnnistusi. Lõkke äärde toodi kased – nii kiigeehituseks kui ka koduõnne sümboliks –, mis seoti laternate ja paberlaternatega kauniks paigaks. Piirkonniti kasutati ka tõrvatünni või leedutule metalli- ja puuartsenaali süütamiseks. Lõkete ümber tantsiti ja lauldud ühislaulude saatel kanti läbi rahvakombeid, mis toovad tervist, ilu ja hea saagi. Pärimuses jääb alles uskumus, et jaanilõke ajab eemale kurjad jõud ja kutsub ligi armastust. Tänini kannavad pered ja sõpruskonnad edasi vana tava süüdata kodulõke või ühine avalik pidu.

Jaanituli ja selle maagiline jõud

Jaanituli tähistas aegade algusest saati päikesepüha võimsust ja kosmilist tasakaalu, milleks koguti hoolikalt puid ja muud põletusmaterjali. Lõkke süütamine kõrgemal kohal – mäel või kiige kõrval – oli veendumuslik rituaal, et valgus ulatuks kaugele ja hajutaks pimeduse võimu. Tule ümber kogunesid igas vanuses pereliikmed ja naabruskonnad, et tantsida rahvatantse ja mängida pilli, kinnitades sellega kogukonna sidemeid. Noored hüppasid lõkke üle, et tugevdada tervist ja noorust, samal ajal kui naised korjasid ravimtaimi, uskudes, et öösel omandavad need erakordseid ravivõimeid. Lõkke suitsu peeti puhastavaks – nii juhtis taluperemees karja ümber lõkke kui ka inimesed käisid suitsu all, et saada tervist ja ilu.

Jaanisauna ja kaskede võlu

Saunakombed olid jaanilaupäeval lahutamatud – kas vana suvemaja leiliruum või saviahju kõrvale ehitatud moodne ruum, igal pool käidi ühiselt sauna, et puhastada nii keha kui mõistus. Enne lõket korjatud järelkasv kaskede vihtades muutis saunaõhu lõhnaks kevadist värskust, andes jõudu ja nooruslikku sära. Hommikuks asetati noormeeste toodud armukased neiude aknale, mis toimis avalikuna väljendatud huvi ja austuse märgiks. Lõpuks järgnes pehme ärkamine, kui päikesetõus valguses saunas ringi kõndides tervitas uut suve.

Ennustuste ja armastuslahingute öö

Magilised ennustustavad, nagu üheksa õie korjamine padja alla, tõid öösse salapärast ootust ja romantikat, võimaldades noortel näha unes tulevast kaaslast. Üksi metsa minna sõnajalaõit otsima nõudis julgust ja kannatlikkust, sest selle leidmist seostati rikkuse, tarkuse ja kõigi keelte mõistmisega. Mõned uskusid, et need, kes hommikul päikesetõusu ajal ärkasid ilma vihmata, saavad eelolevaks aastaks head ilma ja hea saagi.

Jaaniöö uskumused

Jaaniöö on täis vanu rahvapärimusi ja uskumusi, mis on seotud looduse, viljakuse ja maagiliste jõududega. Arvati, et sel ööl on loodus täis erilist väge ning taimed omandavad ravijõu, mistõttu korjati jaanilaupäeval ravimtaimi. Levis veendumus, et jaaniööl korjatud kastega pesemine toob ilu ja tervist. Samuti usuti, et jaaniöö tuli kaitseb inimesi ja kodu kurjade vaimude eest. Tuli tuli süüdata kõrgemal kohal, et tagada hea saak ja õnn perele. Noored otsisid armastust ja viise tuleviku ennustamiseks – näiteks pidid üheksa lille kogumine ja padja alla asetamine näitama unes tulevast abikaasat. Samuti arvati, et jaaniööl võib näha sõnajalaõit, mis toob leidjale õnne ja rikkuse. Uskumuste järgi olid kõikvõimalikud maagilised rituaalid, nagu üle lõkke hüppamine, eriti tõhusad just sel ööl. Ka lehmade ja kariloomade kaitseks viidi läbi erinevaid tavasid, et tagada nende tervis ja heaolu. Jaaniöö erilisust tähistab ka sügav seos looduse ja inimese vahel, mis on läbi aegade säilitanud oma maagilise mõju.

Jaaniusside salapärane valgus

Jaaniussid ehk jaanimardikad on Jaanipäeva õhtute lahutamatu osa, lisades suvisele hämarusele salapärast sära. Need väikesed putukad helendavad eriti aktiivselt just jaanilaupäeva paiku, kui õhtud on soojad ja niisked. Rahvapärimuses peeti jaaniusse sageli maagilisteks olenditeks, kes juhatavad teed sõnajalaõieni või muudesse peidetud aaretesse. Nende vilkuvat tuld on seostatud armastuse ja lootuse märgiga ning vanarahvas uskus, et jaaniussi nägemine toob õnne. Lastele on jaaniusside otsimine olnud põnev mäng, mis toob loodusesse seikluslikku meeleolu.

Jaanipäev mujal maailmas

Soome

Soome jaanipäeva ehk juhannus on rahvuslik tähtpäev, kus süüdatakse suuri kokko-lõkkesid veekogude kallastel. Pered kogunevad saunadesse, seejärel liigutakse vee äärde, kus mängivad folkmuusikud ja pakutakse maist toitu. Mitmetes paikades peetakse rohi- ja lillekorjamise rituaale, uskudes, et õhtune loodusdiversioon toob tervist ja ilu.

Rootsi

Rootsis tähistatakse kesksuve (midsommar) maipuu püstitamisega, mis kaunistatakse lillede ja lintidega ning mille ümber tantsitakse traditsioonilisi rahvatantse. Pered võtavad kaasa piknikukorvid, lastelaagrid korraldavad mängijaid ja laululaagr kas jao ning linnulennul kostub kannel ja lõõtspill.

Taani

Taanis süüdatakse jaanikokke ranna- ja rannikuäärsetel aladel, kus suur tulesüütamine toob kokku suured rahvahulgad. Ühised tantsulaagrid, muusikafestivalid ja käsitöömessid pakuvad kohalikku hõngu, samal ajal kui mere ääres viibitakse hiliste tundideni.

Horvaatia

Horvaatias seostatakse kesksuve ööd vee- ja tulerituaalidega: saareriikide kaldail lasetakse vette bambusest tõrvikuid ja kummitavad paadisõidukesed, mis peegeldavad pimenevas vees maagilist sära. Pealelõunal kogunevad külad ja väiksemad linnad muusikafestivalidele, kus kõlavad svaväärilised rahvalaulud ja modernsed pillisead.

Vaata lisaks

Riigipühad 2026
Jõululaupäev 2026
Kevadpüha 2026
Suve algus 2026
Võidupüha 2026
Jaanipäev 2025