Riiklikud tähtpäevad 2025
Eestis tähistatakse mitmeid riiklikke tähtpäevi, mis peegeldavad rahva ajalugu ja kultuuri. Need päevad annavad võimaluse meenutada olulisi sündmusi ja väärtusi, mis on kujundanud Eesti identiteeti. Sageli kaasnevad nendega ametlikud tseremooniad, avalikud üritused ja rahvapärimused.Järgmine riiklik tähtpäev
Emadepäev 11. mail 2025. aastal.Riiklikud tähtpäevad 2025. aastal
| Kuupäev | Nimetus |
| 06.01.2025 | Kolmekuningapäev |
| 30.01.2025 | Eesti kirjanduse päev |
| 02.02.2025 | Tartu rahulepingu aastapäev |
| 14.03.2025 | Emakeelepäev |
| 11.05.2025 | Emadepäev |
| 01.06.2025 | Lastekaitsepäev |
| 04.06.2025 | Eesti lipu päev |
| 14.06.2025 | Leinapäev |
| 23.08.2025 | Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev |
| 14.09.2025 | Vanavanemate päev |
| 22.09.2025 | Vastupanuvõitluse päev |
| 01.10.2025 | Omavalitsuspäev |
| 18.10.2025 | Hõimupäev |
| 02.11.2025 | Hingedepäev |
| 09.11.2025 | Isadepäev |
| 16.11.2025 | Taassünni päev |
Riiklikud tähtpäevad Eestis
Eestis tähistatavad riiklikud tähtpäevad kajastavad rahva ajaloolisi kogemusi ja kultuurilisi väärtusi. Need päevad annavad võimaluse austada keelt, peresuhteid, rahvuslikku vastupanu ja mälestada minevikus kannatanuid. Sageli korraldatakse nende puhul ametlikke sündmusi, koolides ja kogukondades pööratakse rohkem tähelepanu vastavale teemale. Tähtpäevad aitavad tugevdada rahvuslikku identiteeti ja ühist väärtusruumi. Mitmed neist on pühendatud pereliikmetele, nagu emadele, isadele ja vanavanematele. Samuti meenutatakse olulisi poliitilisi ja ajaloolisi sündmusi, mis on kujundanud Eesti iseseisvust ja vabadusvõitlust. Tähtpäevade kaudu antakse edasi põlvkondadeülest lugupidamist ja mälu. Need päevad ei ole alati puhkepäevad, kuid nende tähendus ühiskonnas on oluline ja sügavalt juurdunud.
Kuidas tähistatakse riiklikke tähtpäevi eri paigus Eestis?
Tähtpäevade tähistamine võib erineda olenevalt piirkonnast ja kogukonnast. Suuremates linnades korraldatakse sageli ametlikke tseremooniaid, kontserte ja näitusi, mida juhivad kohalikud omavalitsused või kultuuriasutused. Väiksemates kohtades toimub tähistamine kogukonnapõhiselt – näiteks koolides, rahvamajades või kirikutes. Mõnes piirkonnas on säilinud ka rahvapärased kombed, mis põimuvad riiklike tähtpäevadega. Näiteks vanavanemate päeva puhul tehakse külaseltsides perepäevi või ühiseid lõunasööke. Tähistamise viis sõltub sageli inimeste aktiivsusest ja soovist hoida au sees nii rahvuslikku kui ka kogukondlikku mälu.
Riiklikud tähtpäevad ja lipupäevad – mis vahe on?
Kuigi sageli arvatakse, et kõik riiklikud tähtpäevad on ka lipupäevad, siis tegelikkuses see nii ei ole. Eestis kehtestatakse lipupäevad Vabariigi Valitsuse määrusega ning nendel päevadel heisatakse sinimustvalge lipp ametiasutuste hoonetel ja soovitatakse seda teha ka kodumajapidamistes. Kõik lipupäevad ei ole riiklikud pühad ega ka vabad päevad. Samas on olemas riiklikke tähtpäevi, mille puhul lippu heisata ei tule. Lipupäevade eesmärk on tugevdada rahvuslikku ühtsust ja avaldada austust meie kultuurilisele ja ajaloolisele pärandile.Riiklike tähtpäevade mõju ühiskondlikule teadlikkusele
Riiklikud tähtpäevad mängivad olulist rolli ühiskondliku teadlikkuse ja väärtushinnangute kujundamisel. Need päevad pakuvad võimalust peatuda igapäevaelus ning pöörata tähelepanu sellele, mis on meie kui rahva jaoks oluline – olgu selleks keele ja kultuuri hoidmine, ajalooliste sündmuste meenutamine või perekonna rolli väärtustamine. Avalikud arutelud, mälestusüritused ja meediakajastused aitavad inimestel paremini mõista Eesti ajaloo keerdkäike ja nende mõju tänapäevale. Samuti suurendavad need päevad kodanikutunnet ja tugevdavad sidet oma riigi ning rahvaga. Iga põlvkond annab edasi oma kogemused ja tõlgendused, muutes tähtpäevad elavaks osaks rahvuslikust identiteedist.