Pööripäevad 2025

Pööripäev tähistab päeva, mil päike on taevas kõige kõrgemal või madalamal positsioonil, märkides aastaaegade vaheldumist. Aastas on kaks pööripäeva – kevad- ja sügispööripäev, mil päev ja öö on võrdselt pikad. Lisaks on suve- ja talvine pööripäev, mis tähistavad aasta pikimat ja lühimat päeva.

Järgmine pööripäev

Suve algus 21. juunil 2025. aastal kell 05:41.

Pööripäevad 2025. aastal

Kuupäev	Kell	Nimetus
20.03.2025	11:02	Kevade algus
21.06.2025	05:41	Suve algus
22.09.2025	21:10	Sügise algus
21.12.2025	17:04	Talve algus

Kevad, suvi, sügis, talv – pööripäevade tähendus ajas

Kevad- ja sügispööripäevad toimuvad tavaliselt vastavalt 20. või 21. märtsil ja 22. või 23. septembril, kui päike paistab otse ekvaatorile. Suvine pööripäev leiab aset 20. või 21. juunil, mil päev on kõige pikem ja öö lühim, ning talvine pööripäev 21. või 22. detsembril, mil öö on kõige pikem ja päev lühim. Pööripäevadel on Eestis ajalooline ja kultuuriline tähendus, eriti suvisel pööripäeval, mis langeb kokku jaanipäeva traditsioonidega. Nendel hetkedel mängib päikese liikumine tähtsat rolli nii looduse tsüklites kui ka inimeste traditsioonides. Pööripäevad aitavad seada ka kalendri aastaaegade järgi.

Neli aastaaega Eestis ja pööripäevade rütm

Eestis vahelduvad neli aastaaega – kevad, suvi, sügis ja talv – loovad looduses selge rütmi, mida juhivad pööripäevad. Kevad saabub kevadise pööripäevaga märtsi lõpus, kui päev ja öö on võrdsed ning valgus hakkab tasapisi võimust võtma. Suvine pööripäev juunis tähistab aasta pikimat päeva ja suve tipphetke. Sügis algab sügisese pööripäevaga septembris, kui päevad lühenevad ja loodus valmistub puhkuseks. Talvine pööripäev detsembris on aasta lühim päev ning toob endaga kaasa kõige pimedama, ent ühtlasi kõige valgemate pühade aja. Iga aastaaeg pakub Eestis omamoodi ilu – kevadel tärkab elu, suvel õitseb loodus, sügisel värvub maailm kuldseks ja talvel katab maad lumekirme. Pööripäevad tähistavad mitte ainult looduse muutumist, vaid ka rahvakalendri olulisi hetki. Nende järgi on põlised eestlased seadnud oma elu ja tööd juba sajandeid.

Pööripäevadega seotud rahvapärimused Eestis

Eesti rahvakalender ja pööripäevad on tihedalt põimunud. Näiteks suvine pööripäev langeb kokku jaanipäevaga, mil süüdatakse lõkked, hüpatakse üle tule ja ennustatakse tulevikku. Talvine pööripäev tähistab pimeduse haripunkti, millele järgneb valguse aeg – seetõttu peeti seda lootuse ja uuestisünni sümboliks. Kevadise pööripäeva ajal usuti, et loodus ärkab ja maa "avaneb", mistõttu toodi ohvreid looduse vaimudele. Sügispööripäev tähendas saagikoristuse lõppu ning sellele järgnesid mitmed mardipäeva ja kadripäeva kombestiku alged. Pööripäevade tähistamine ulatub ajas tagasi muistsete eestlaste looduse usundi aegadesse ning on säilitanud oma tähenduse ka tänapäeval.

Pööripäevade ja astronoomia teaduslik taust

Pööripäevad on astronoomilised sündmused, mis tulenevad Maa tiirlemisest ümber Päikese ja selle kalduvusest pöörlemistelje suhtes. Kevadisel ja sügisesel pööripäeval paistab Päike täpselt ekvaatorile, mistõttu on öö ja päev ligikaudu sama pikad kõikjal maailmas. Suvisel pööripäeval jõuab Päike põhjapoolkeral seniiti, andes meile aasta pikima päeva, samas kui lõunapoolkeral on siis talvine pööripäev – aasta lühim päev. Talvisel pööripäeval toimub vastupidine. Astronoomid määravad täpse pööripäeva aja minutipealt, kasutades täpset andmestikku Maa liikumise kohta. Need hetked ei ole lihtsalt kalendrisündmused, vaid märgilised punktid meie planeedi liikumises kosmoses.

Pööripäevad ja looduse märgid

Pööripäevade saabumist peegeldab tihti ka loodus ise. Kevadisel pööripäeval märkab looduses esimesi ärkamise märke – lumekellukesed tärkavad, linnud naasevad ja päevad muutuvad järjest valgemaks. Suvine pööripäev toob endaga kaasa looduse täieliku õitsengu: puud on haljendavad, ööd valged ja elu täis hoogu. Sügisene pööripäev tähistab aga aeglustumist – lehed hakkavad kolletuma, loomad koguvad talvevarusid ning õhtud muutuvad järjest hämaramaks. Talvise pööripäeva paiku on loodus justkui pausil: puud on raagus, maa sageli lumega kaetud ja elu rütm aeglane. Need looduse märgid on olnud läbi aegade abiks inimestele ajataju ja elurütmi seadmisel.

Pööripäevad ja inimese sisemine rütm

Lisaks loodusele mõjutavad pööripäevad ka inimese enesetunnet ja elurütmi. Paljud inimesed tunnevad kevadisel pööripäeval energiatõusu – valguse kasv ergutab keha tootma rohkem serotoniini, mis tõstab meeleolu. Suvine pööripäev toob sageli kaasa kõige aktiivsema ja teguderohkema aja, mil ollakse rohkem õues, reisitakse ja suheldakse. Sügisene pööripäev paneb meid sageli sissepoole vaatama – loodus rahuneb ja ka inimesed keskenduvad rohkem sisemisele tasakaalule. Talvine pööripäev toob endaga kaasa soovi puhata ja taastuda – keha ja meel vajavad vaikust ning kogumist. Need rütmid on kooskõlas aastaaegade tsükliga ning mõjutavad alateadlikult meie valikuid, tujusid ja elustiili. Pööripäevad võivad olla ka sobiv hetk enesesse vaatamiseks ja uue tasakaalu loomiseks.

Pööripäevad mujal maailmas

Pööripäevadel on eriline tähendus mitmes maailma kultuuris. Näiteks Stonehenge Inglismaal meelitab suvisel ja talvisel pööripäeval tuhandeid inimesi päikesetõusu vaatama. Põhja-Ameerika põlisrahvad tähistavad pööripäevi rituaalide ja tseremooniatega, mis on seotud looduse ja vaimsusega. Rootsis ja Soomes on suvine pööripäev ehk "Midsommar" suur pidustus, mille käigus ehitakse maikuusid, tantsitakse ja süüakse koos. Paljudes kultuurides peetakse pööripäevi uue alguse, tasakaalu ja muutuste ajaks. Tänu globaalsele huvi kasvule tähistatakse pööripäevi üha enam ka linnakeskkonnas – loengute, töötubade ja festivalide kaudu.

Vaata lisaks

Kellakeeramine 2025
Kvartalid 2025
Pööripäevad 2026. aastal